Kevadtalgud Kose Lasteaias

Kevadtalgud Kose Lasteaias

7.mail 2012, kell 16:00 – 19:00

Advertisements
Pilt | Posted on by

Märtsis jõuab koolidesse alkoholiennetuslik mäng ISE

Täna algab registreerimine koolipõhisele alkoholiennetuslikule mängule ISE, mida organiseerivad Eesti Karskusliit, Lastekaitse Liit ja noorteorganisatsioon Juvente koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Esimest korda 2005. aastal Tartumaal läbi viidud mäng ISE on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames 7. ja 8. klassi noored lahendavad 4-liikmelistes meeskondades kahe kuu jooksul iganädalasi ülesandeid. Nii eesti kui ka vene keeles toimuvale mängule järgneb eestikeelne suvelaager, kuhu pääsevad 12 meeskonda. Lisaks läheb üks meeskond Lastekaitse Liidu korraldatavale „Filmiakadeemia“ koolituslaagrisse.

„Uurimused on näidanud, et mida enam saavad noored aktiivselt osaleda, seda suurem on tõenäosus, et info nendeni ka tõesti kohale jõuab,“ ütles Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees ja üks mängu projektijuhtidest. „ISE mäng viib alkoholiennetuse ühekordsete loengute tasemelt pikemaajalise protsessi ja noorte aktiivse osaluseni info otsimisel ja läbitöötamisel.“

Läbi erinevate ülesannete lahendamise käsitlevad noored alkoholi tarvitamisega seotud kahju teemat, tutvuvad ja avastavad tervislike eluviiside ja vaba aja veetmise võimalusi. Mängu eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest ja samas suunata neid tervislike ja positiivsete alternatiivide poole.

ISE projekti teostatakse erinevate organisatsioonide koostöös, kes ka omalt poolt pakuvad noortele aktiivseid võimalusi sõltuvusainetest vabaks tegevuseks.

“Lastekaitse Liit peab laste alkoholitarvitamist suureks probleemiks. Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alkoholi proovitakse, seda suurema tõenäosusega hakatakse ka alkoholi tulevikus kuritarvitama. Usun, et see mäng on hea ja interaktiivne võimalus kaasata lapsi alkoholiennetuse kampaaniasse,” ütles Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu liige ja ISE mäng projektijuht.

Mängule registreerumine kestab 16. märtsini. Noored peavad hiljemalt selleks kuupäevaks saatma ISE meeskonnale aadressil ise@ave.ee oma 4-liikmelise meeskonna liikmete nimed ja mailiaadressid ning kooli nime. Lisainfot leiab projekti kodulehelt www.ave.ee/ise

ISE projekti toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:

Projektijuhid:
Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees

5261884; lauri@ave.ee

Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu

5531340; nikitheone@gmail.com

Rubriigid: Uncategorized

Lastekaitse Liit: laps ei õpi oma tegude eest vastutama füüsilise karistuse hirmus

Merit Lage

Lastekaitse Liidu koolitaja-programmijuht Merit Lage räägib, kuidas mõjub karistamine ja eriti füüsiline karistamine lapse ja lapsevanema vahelisele suhtele ning lapse isiksuse kujunemisele. Naine rõhutab, et ehkki paljud lapsevanemad arvavad, et väära teo eest võib vitsa anda küll, mõjub see lapsele alandavalt ning kahjustab ka suhteid.

Vastutust tegude eest ei saa õppida karistamise hirmus

Füüsiliseks karistamiseks võiks pidada kasvatuslikul eesmärgil lapse löömist, tutistamist, näpistamist või mis tahes muul viisil valu tekitamist. Kui te aga krabate lapsest kinni just paar sekundit enne auto alla jooksmist või enne maja katuselt alla kukkumist, ei saa seda füüsilise karistamisena tõlgendada, isegi kui laps saab haiget. Tõsi, laps sai küll haiget aga te säästsite ta palju suuremast valust või päästsite koguni ta elu.

Umbes 20% vanematest arvab, et mõne eriti väära teo eest võib vahel lapsele vitsa anda: mis see ikka talle teeb, mina sain ka omal ajal ja õige asja eest sain. Kuid missuguse sõnumi vanem sellega lapsele annab? Kindlasti õpetab ta last kasutama jõu ja võimu positsiooni. See kes on suurem ja tugevam võib oma tahtmise saavutamiseks kasutada igasuguseid vahendeid, ka valu tekitamist teisele.

Mõned vanemad väidavad, et karistamisega soovivad nad lapsele näidata missugune tegu on õige ja missugune tegu on vale. Karistamisega ja ka füüsilise karistamisega aga võtab vanem endale õiguse mõista kohut heade ja halbade tegude üle, mitte ei anna seda õigust lapsele. Lapsele on sellisel juhul karistamine märk, et autoriteedi otsuseid peab aktsepteerima. Vastutust oma tegude eest ei saa õppida karistamise hirmus. Vastutust saab lapsele õpetada läbi peegeldamise ja tagasiside.

Füüsiline karistamine kahjustab suhteid

Kujutlege olukorda kui teie partner teid tutistab või lööb, kui mõni teie tegu talle ei meeldi. Kuidas te end tunnete? Kas usaldate ja armastate teda endistviisi? Üldjuhul tekib kahetist vasturektsiooni. Esimesel juhul tekib teil oma partneri vastu trots, vastupanu ja pahameel. Ka laps võib vanemat trotsima hakata ning siiras ja vahetu kontakt kannatab. Trotsi täis laps täidab veelgi vähem vanema nõudmisi ja ootusi, hakkab vastu, jookseb kodust ära jne. Teisel juhul võite uskuma jääda, et ju oli partneril õigus: kuidas ma küll võisin nii rumalasti käituda, olen mõttetu, läbikukkunud ja väärtsetu, ma ei väärigi paremat kohtlemist. Ka laps peab füüsilise karistamise puhul tõdema, et ta on just niisuguse kohtlemise ära teeninud. Löömine, tutistamine ja muud kehalise karistamise vormid alandavad last.

Iga väikese asja eest vitsa, laksu ja tutistada saanud lapsest kasvab tõenäoliselt väga madala eneseaustusega inimene

Madalale eneseaustusele on iseloomulikud uskumused: ma pean armastuse välja teenima, sellisena nagu ma olen, pole ma midagi väärt. Laps harjub alandamisega ja peagi hakkab vanem märkama, et ka teised alandavad tema last ning see on väga valus pilt. Valu ei tee teie lapsest enesest ja teistest lugu pidavat inimest, seda teeb armastus, hoolivus ja mõistmine!

Karistamisest ja selle mõjudest saab pikemalt lugeda ajakirja Märka Last kevadnumbrist ja sügisnumbrist, mis ilmub novembris.

http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/lastekaitse-liit-laps-ei-opi-oma-tegude-eest-vastutama-fuusilise-karistuse-hirmus.d?id=60562743&l=fplead
Rubriigid: Uncategorized

Koolitus “Vitsaga või vitsata?”

MTÜ Kose Valla Lastekaitse Ühing

tänab

 5.juunil toimunud koolituse
“Vitsaga või vitsata?” rahastajaid

   

Lastekaitse Liitu ja Kose Vallavalitsust.

Täname  sponsorit  

 ja koostööpartnereid:
Kose Päevakeskus, 
Lastekaitse Liidu Koolituskeskus
ning Karumõmmi Mängutuba.

Rohkem infot:
www.koselastekaitse.wordpress.com
Vaata meie kohta ka Facebookis!

Rubriigid: Uncategorized

5. juunil toimunud “Vitsaga või vitsata?” koolituse küsitluslehtede kokkuvõte

Koolitusel osales 15 naisterahvast, kelledest küsitluse täitis 13.

Küsimused ja vastused:

  1. Teie olete lapsele: vanem (12 in), vanavanem (0), hooldaja (0), hoidja (0) või muu (0)
  2. Koolitus “Vitsaga või vitsata?” vastas sisuliselt Teie ootustele?      Jah (12 in)     Ei (0)
    Täpsustustati: hea õhkkond; paar head motet, mida teistega jagada.
  3. Kas oleksite tulevikus huvitatud koolitustest lapsevanematele?   Jah (13 in)     Ei (0)
  4. Kui vastasite eelmisele JAH. Enam huvi pakkuvad teemad edaspidistel koolitustel oleksid?
    a) Kasvukeskkond lapse mõtlemise toetajana. (9 inimest märkis vajalikuks)
    b) Vaatlus kui võimalus last paremini tundma õppida. (8 inimest märkis vajalikuks)
    c) Väärtused ja väärtuskonflikt.Väärtuskasvatus. (8 inimest märkis vajalikuks)
    d) Kiusamine ja sellega toimetulek (11 inimest märkis vajalikuks)
    e) Millest räägib lapse jonn? (7 inimest märkis vajalikuks
    f) Muu (palun täpsustada)
    Täpsustati, et oleks soovi osaleda perekoolitusel (1 in), paarisuhte koolitusel (2 in), hüperaktiivse lapse suunamine ja elus hakkama saamise koolitusel (1 in).
  5. Kas võtaksite osa, kui osalustasu on:  3 eurot –       Jah (12 in)      Ei  (0 in)
    5 eurot –       Jah (10 in)      Ei  (1 in)
    7 eurot –       Jah (5 in)        Ei  (3 in)
  6. Millistel nädalapäevadel oleks koolituse jaoks kõige sobivam aeg?
    a) E, T, K, N, R, L, P – kõik päevad (4 in)
    b) E-R –ainult tööpäevadel (1 in)
    c) L,P – ainult nädalavahetustel (7 in)
    d) Muu (palun täpsustada) (0 in)
  7. Milline kellaaeg oleks Teie jaoks koolituse ajaks kõige sobivam?
    a) 10.00-12.00 (9 in)
    b)12.00-14.00 (3 in)
    c) 17.00-19.00 (3 in)
    d) 18.30-20.30 (5 in)
    e) Muu (palun täpsustada)
    Täpsustati, et koolituse jaoks sobilik aeg on E-R peale 17.00, L ja P kellaaeg pole oluline (2 in); L ja P alates kella 10.00-st või kella 12.00-st (1 in) ja E-P peale kella 17.00 (1 in).
  8. Kas lapsehoid koolituse ajal on Teie jaoks
    a) Vajalik (5 in)
    b) Ei ole vajalik (5 in)
    Täpsustati: mõnikord (2 in), sõltub olukorrast.
  9. Info koolituse kohta saite
    a) Lasteaia infostendilt (6 in)
    b) Valla lehest (2 in)
    c) Facebookist (2 in)
    d) Lasteaia kodulehelt (2 in)
    e) Kose Valla Lastekaitse Ühingu kodulehelt ( in)
    f) Tuttavalt (5 in)
    Muu (palun täpsustada)
    Täpsustus: Lasteaiast saadeti e-mail infoga (1 in), infostendilt (1 in).

 

Kirli Talving,
juhataja

Rubriigid: Uncategorized

Kasuvanematele tuleb appi uus nõustamiskava

MTÜ Oma Pere käivitas 1. maist 2011 koostöös SEB Heategevusfondiga nõustamisprogrammi, mille eesmärk on pakkuda tuge neile peredele, kel tahet ja jaksu kasvatada vanemliku hooleta jäänud last.

Lapsendaja, nõustamisprogrammi juhi ja mentori Enel Kotli sõnul ei tähenda alati perekonda elama asumine vanemliku hooleta lapsele murede lõppu. Lapse tõeline abistamine saab toimuda vaid siis, kui abistajal on piisavalt teadmisi ja oskusi, ta on pühendunud ning  lähtub lapse huvidest. Lapsevanemaks olemine eeldab pidevat õppimist, oskust märgata lapsega toimuvat ja julgust küsida abi. Vaatamata kasuperede arvu vähenemisele on jätkuvalt neid inimesi, kellel on tahet lapsi aidata, kuid nad vajavad rohkem teavet ja hästi toimivat tugisüsteemi.

Mentorikeskse nõustamise abil võimaldatakse peredele kogemuslikku ja professionaalset abi. Nõustamisteenus on kättesaadav viies Eesti linnas: Jõhvis, Pärnus, Haapsalus, Tartus ja Tallinnas. Meie partnerid on Tartu Laste Tugikeskus, Aktiviseerimiskeskus AVE Tallinnas, Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus, Pereabikeskuse Psühholoogiateenistus Pärnus ning Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskus.

Ootame programmiga liituma kõiki vanemaid, kelle peres kasvav laps on perekonnas hooldusel, eestkostel või lapsendatud. Samuti neid, kes alles mõtlevad sellele. Iga huviline on oodatud liituma mentorite meililistiga, mille vahendusel saab teavet vanemliku hooleta jäänud laste aitamise võimaluste kohta. Lapsevanematel on soovi korral võimalus suhelda lapsendamise kogemusega inimesega ehk mentoriga, osaleda grupinõustamistel ja pöörduda vajadusel professionaalse nõustaja poole.

MTÜ Oma Pere (www.omapere.ee) pakub teavet ja tugiteenuseid eelkõige lapsendajatele kuid ka kõigile neile peredele, kes  soovivad vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi abistada mõnel muul moel. MTÜ SEB Heategevusfond (www.heategevusfond.ee) on loodud vanemliku hoolitsuseta laste abistamiseks kogudes annetusi turvakodudes peatuvate laste toetuseks ja kasuperede nõustamiseks ning alates 2011. aasta sügisest alustab õppestipendiumide välja andmist.

Lisainfo: www.omapere.ee, meiliaadressil enel@omapere.ee või telefonidel
Sigrid Petoffer +372 5645 9945 ja Enel Kotli +372 5667 8778.

Rubriigid: Uncategorized